Autor: Tiina Saar
Küsimustele vastavad Ly Kasvandik, Perekeskuse Sina ja Mina tegevjuht ja juhatuse esimees, Gordoni perekooli koolitaja ja Kaia Kapsta, SA Väärtustades Elu juhatuse esimees, raseduskriisi nõustaja ja PREP-paarisuhtekoolituse koolitaja
Milliseid probleeme töö – ja pereelu ühildamise projekt leevendab?
Kaia Kapsta: Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatava projekti tunnuslause on „Õnnelik ja rahulduspakkuv pereelu toetab Sinu tööd ja karjääri“. USA Denveri Ülikooli ligi 30 aasta pere – ja paarisuhteteemalised uuringud väidavad, et täiskasvanud, kes elavad õnnelikus paarisuhtes, kalduvad olema edukamad tööasjades, teenima rohkem raha ja tundma ennast üldiselt õnnelikumana.
Eestis on seni toetatud pigem mõtteviisi, et töö –ja pereelu tuleks omavahel lahus hoida. Levinud on ka arusaam, et hea töötaja ongi see, kes pühendub pigem tööelule ja karjäärile, jättes isikliku elu, sh. ka pere-elu pigem tahaplaanile ning isiklikes prioriteetides teisejärgulisele positsioonile. Jah, see ongi iga inimese vabadus ja õigus seada oma asjad elus endi jaoks tähtsuse järjekorda, aga uuringute väitel mõjutavad töö ja pereelu teineteist enam kui me seda teinekord näha ja arvata sooviksime.
Ly Kasvandik: Kui kodus on suhted keerulised ja pingelised, on inimesel väga raske hoida kõrgel ka oma töömotivatsiooni. Kodused mured tulevad tihtilugu tööle kaasa ja ka vastupidi. Just toetavad peresuhted on need, mis aitavad meil keeruliste olukordadega paremini toime tulla. Perekeskus Sina ja Mina on Eestis Gordoni Perekooli läbi viinud veidi üle viie aasta. Koolitatud on selle aja jooksul ligi 5000 täiskasvanut. Lapsevanemad, kes on leidnud endas motiivi Gordoni perekooli koolitustel osalemiseks, tulevad sinna arusaamisega, et nii, nagu ametioskuste juures on vajalik pidev enesetäiendamine, laieneb „elukestva õppe“ idee tegelikult ka peresuhetele ja inimsuhetele üleüldiselt.
Gordoni Perekooli eesmärk on õpetada emadele-isadele oskusi, mis võimaldavad paremini toime tulla suhetes oma laste ja ka teiste pereliikmetega. Koolitusel omandatavaid suhtlemisoskusi on aga võimalik kasutada kõikjal, ka väljaspool kodu ja pereringi. Teemad, mida käsitletakse, aitavad osalejatel mõelda laste kasvatuses ette tulevatele keerulistele olukordadele ja annavad näpunäiteid, kuidas selliseid olukordi edaspidi ennetada, aga ka universaalseid tõdesid, mis kehtivad igasuguste konfliktsituatsioonide korral.
Kaia Kapsta: Projektis osalejad saavad läbi USA Denveri Ülikoolis väljatöötatud PREP-paarisuhtekoolituse teadmisi, kuidas rakendada omandatavaid suhtlemisoskusi paarisuhtekonteksti eesmärgil, et kodu oleks koht, kus me saame olla mõistetud, ära kuulatud ja toetatud. Et kaasad oskaksid ühtse meekonnana toetada teineteise vajadusi, sealhulgas ka tööalast eneseteostust ja arengut. PREP-paarisuhtekoolitus tegeleb muu hulgas ka ootustega paarisuhtes, mis on seotud soorollidega ning mõjutatud sageli ka soostereotüüpsest mõtlemisest. Teadvustamata ebarealistlikud ootused, sh. soorolliootused, mõjutavad inimesi nende otsustuste ja valikute juures, eriti, kui tegemist on baasiliselt elutähtsate küsimuste ja teemadega.
Ly Kasvandik: Tänases tööturu situatsioonis on ka oluline, et pereprobleemidega tegelemine ei võtaks inimeselt ära enesekindlust töökoha otsimisel ja uude ametisse tööle asumisel. Kui inimene peab leppima oluliselt madalama palga ja ametikohaga, aitavad head suhted perega seda pinget kergemini üle elada ja muutustega toime tulla.
Kaia Kapsta: Siin on suuresti abiks mõistmine, et ma olen inimesena enamat, kui vaid minu ametialane roll.
Kui suur on nõudlus, kui palju meil on nö. abi vajajaid?
Kaia Kapsta: Me ei taha liigitada neid inimesi, kes täna meie projekti kaudu oma elukvaliteediga tegelevad, abivajajateks. Me sooviksime vältida seeläbi oma sihtrühma n.ö „sildistamist“. Me arvame tegelikult, et kõik pered Eestis võiksid saada võimaluse meie projektis pakutavate koolitusmetoodikatega kokkupuuteks. Selleks, et tõsta iseenda, oma lähedaste ja järeltulijate elukvaliteeti, ei peaks tunnistatama ennast „abi vajajaks“, mis võrdub paljude ettekujutuses „nõrguke“ olemisega.
Tahame pöörata meil laialt levinud väljendi „abi vajamine“ hoopis inimese tugevuseks, oskuseks ja julguseks „abi küsida“. Selles sõnastuses sisalduks tunduvalt enam motiveeritust, eneseanalüüsi ning -arengut.
Täna puudutab töökaotuse oht pea igat peret. Stress ja närvipinge võivad sellistes keerulistes olukordades kiiresti kuhjuda. Pered, kus inimesed oskavad omavahelisi erimeelsusi edasiviivalt käsitleda, konflikte suuremate tülideta lahendada, stressi ja üleväsimusega tervislikumal moel toime tulla, oma isiklikke muresid kõige lähedasemate inimestega jagada ja kaaslast teda toetades, ilma „nõu andmata“ ära kuulata, tulevad elus toime ka keerulisemate väljakutsega. Sealjuures on nad ise oma eluga tunduvalt enam rahul ning õnnelikumad.
Kui palju leidub tänasel päeval neid inimesi, kes suudavadki drastiliste elumuutustega kohaneda kergelt ja kiiresti ning suuremate emotsionaalsete üleelamisteta? Endassesulgunud Eesti inimene kipub probleemide korral pigem lähedastest eemalduma ja endasse tõmbuma, ehk teisisõnu „kapselduma“, olles seetõttu aldis masendusele ja depressioonile ning pahatihti ka oluliste suhete lõhkumisele. Need on hoiakulised küsimused. Meie projekt aitab avastada võimalusi, kuidas Eesti inimesele omast riskikäitumist vähendada.
Milliseks hindade täna ettevõtete kultuuri peresõbralikkuse osas?
Ly Kasvandik: Ettevõtted on hakanud teadvustama, et töötajatele on vaja pakkuda mitte ainult erialast arengut, vaid ka võimalust isiksuslikku arengut soodustavatel koolitustel osalemiseks. Koolitustel, mis tõstavad nii öelda „inimeseks olemise kvaliteeti“. On hakatud huvi tundma inimese kui terviku arendamise vastu, mitte ainult kui töötaja, kes oma täpseid tööülesandeid hästi peab täitma.
Kaia Kapsta: Tervikliku inimesega tuleb tööle kaasa lisaväärtusena ka terviklikum maailmakäsitlus ja tervemad inimsuhted töökohtadel. Paranenud tööelu kvaliteet tõstab töö sisulist kvaliteeti.
Ly Kasvandik: Mille järgi üldse hinnatakse tööandjate peresõbralikkust? Mõne jaoks tähendab see, et tööandja annab lapse sünni või 1. klassi mineku puhul vabu päevi ja organiseerib näiteks suveürituse kuhu saab tulla koos peredega. Agaramad tööandjad organiseerivad oma töötajatele lastehoidu ja toetavad mõningaid perede tähtsündmusi ka rahaliselt. Need on küll käegakatsutavad asjad, aga ei pruugi omada efekti kui mõnel töötajal juba on peresuhted pingelised. Sellisel juhul võib olla, et ei tahetagi koos perega enam aega veeta ja pigem põgenetakse hoopis töömaailma. Oleks vaja täiendavaid oskusi ja tuge, et inimesed tuleksid toime oma lähisuhete loomise ja hoidmisega.
Kaia Kapsta: Legendaarne uuendusliku ja akadeemilisuse piire ületav Soome filosoof, punkdoktor Esa Saarinen, on töötanud konsultandina Soome tööstuses, muuhulgas ka Nokia ja Marimekko heaks, juurutades “filosoofiat juhtidele” ka tegelikus elus.
Esa Saarinen on väitnud Nokia perekesksusest kõneldes, et see firma on edukas seetõttu, et oskab ennast raamist välja mõelda. Näiteks korraldati rahvusvahelist koolitust Nokia juhtidele ja Esa Saarinen kutsuti selle üheks koolitajaks. Ta nõustus kolmel tingimusel: 1) ainult tema räägib, 2) räägitakse vaid armastusest ja lähisuhetest, 3) kõik kutsutakse koos kaasadega.
Kui paljud firmajuhid oleksid võinud taoliselt jultunud koolitajale öelda, et tema teeneid enam ei vajata, siis Nokia puhul mõeldi ja uuriti ettepanekut sisuliselt ja leiti, et tippjuhtide vajadus ei olegi sageli mitte niivõrd professionaalse koolituse, kuivõrd isiklikku elu ja suhteid puudutava koolituse järgi. Niisiis palutigi vaid Esa Saarinen ja Nokia tippjuhid osalesid koos kaasadega suhete teemalisel koolitusel.
Taani Lego kompanii on ostnud PREP – paarisuhtekoolitust kõigile oma paarisuhtes olevatele töötajatele. Tööandjatena on selle firma tippjuhid mõistnud, kui nende töötajatel on isikliku eluga kõik korras, siis on nad ka vastutustundlikumad ja tulemuslikkuse mõttes kvaliteetsemad töötajad.
Isiklikult arvan, et Eesti majanduse võiks päästa Eesti oma Nokia ja selleks võis saada terve ja tugev Eesti perekond. See vajaks küll teatavat läbimurret – riigipoolset investeerimist ja üldise mõtteviisi ning hoiakute kujundamist, sealhulgas ka raamidest väljapoole mõtlemist, viidates eelpool väljatoodud mõtetele.
Väidan, et tööandjad pakuvad vähe toetust pereelu osas, ei leidu ju palju neid tööandjaid, kes pakuksid koolitusi, kuidas tulla toime teismeliste lastega või vältida läbipõlemist ja osata toime tulla paarissuhtes. Millest see on tingitud ja kui tõsiseks olukorda hindate?
Ly Kasvandik: Tõepoolest võib nõustuda, et meie tööandjad ei ole veel täielikult mõistnud seost, et heades peresuhetes olev töötaja on ka tööl palju efektiivsem ja tema tootlikus on suurem. See omakorda tõstab ju ettevõtja rahulolu. Seega kõik saab alguse meie hakkamasaamisest kodus. Kui seal on probleeme, siis peab praegu inimene ise otsima endale abi. Samas on mujal maailmas juba hulgaliselt näiteid, kus tööandja pakub oma peresuhetes olevale töötajale enesetäienduskoolitusi eesmärgiga, et ta saaks oma koduse eluga paremini toime tulla ja ennetada võimalikke probleeme nii lastekasvatuses kui ka paarisuhtes.
Kaia Kapsta: Samasugune tihe seos on ju laste koolikäitumise ja koduse elukvaliteedi vahel. Vanematevahelised lahendamata pinged peegelduvad lapses ja tulevad temaga kooli ning teistesse sõprussuhetesse kaasa. Meil räägitakse palju laste huvihariduse toetamisest. Sellest suurim kingitus võiks olla lastele tema vanemate toetamine, et nemad saaksid areneda koos laste kasvamisega nii lapsevanematena, kui kas teineteist armastavate ja aktsepteerivate kaasadena. See oleks tegelikult kingitus, mille saaksid lapsed kaasa oma lapsepõlvest ja mis rajaks vundamendi nende tulevikule. Keegi ei saa kellelegi üles ehitada probleemidevaba tulevikku, kuid me saame omandada oskuseid, kuidas keset keerulisi väljekutseid ilma suuremate hävinguteta ellu jääda.
Norras, näiteks, pakub riik igale esimest last ootavale paarile tasuta võimaluse läbida PREP – paarisuhtekoolituse ja seal on mitmeid pereteraapia nõustamiskeskusi, kus pered saavad pere-ja paarisuhte esinevate raskuste korral riigi poolt toetatavat tasuta professionaalset tuge.
Lapseootus ja -sünd, kooliminek ja teismeliseiga, need on igale perele suurimat väljakutset sisaldavad eluperioodid, millest tekkivad pinged ei saa kuidagi mõjutamata jätta ei inimese isiklikku emotsionaalset tasakaalu, ega ka tema tööelu.
Milliseid tegevusi teie programmide raames ette võetakse ja millised võivad olla reaalsed muutused paremuse poole?
Ly Kasvandik: Mis puudutab meie antud koostööprojekti, siis üheks muutuseks võiks lugeda ka juba seda, kui inimesed saavad aru, et oma peresuhetes ja lastekasvatuses ette tulevates probleemides saab ja tasub abi otsida, mitte jääda neid üksi koju lahendama. Eriti tänuväärt võib see olla neile, kes hetkel töötud või lapsehoolduspuhkusel. Neil on suurepärane võimalus pühendada see aeg oma lähisuhetele, selle asemel, et takerduda pahatihti oma väärtusetusetundesse ja lasta kibestumisel kodust atmosfääri mürgitada. Projekti raames saavad nad juurde oskusi-teadmisi, kuidas seda aega võimalikult efektiivselt kasutada.
Kaia Kapsta: Üldisemas mõttes suunavad meie programmid inimesi tegelema enam eneseanalüüsiga, oma elu ja põhiväärtuste mõtestamisega. Kaasinimese aktsepteerimine, erimeelsuste ja – arvamuste lubamine suhetes, oma isiklike tunnete, soovide ja vajaduste teadvustamine ning oskus ja julgus neid ka väljendada, austades seejuures teise osapoole põhivajadusi ja arusaamu elust – see kõik on alus inimeseks olemisele ja rahuldustpakkuvate lähisuhete ülesehitamisele. Pere kui hästitoimiv meeskond, kus on olemas piirid ja ruum nii MINU-, kui ka MEIE-tunde jaoks, kõnelemis -ja kuulamisoskuste, ning seeläbi vastastikuse mõistmise ja empaatiatunde süvendamine – need on hoiakud, mis aitavad pikemas perspektiivis ehitada üles ka tugevamat ja tervemat ühiskonda. Nendest sõltuvad otseselt perede vaimse tervise küsimused.
Mida ettevõtted ise saaksid oma personalitöös peresõbralikkuse arendamise suunas teha?
Ly Kasvandik: Kindlasti on töötajat motiveeriv ja positiivset töökeskkonda tekitav kui tööandja annab märku, et tema jaoks on oluline ja väärtuslik töötaja tervikuna – tema kui inimese hakkamasaamine nii tööl kui kodus. Motivatsioonipakettidesse tasub tööandjal mõelda ka midagi, mis annab töötajale teadmisi ja oskusi olemaks tõhus mitte ainult oma tööülesannetes vaid ka teda ümbritsevates suhetes.
Kaia Kapsta: Mina arendaksin siinjuures edasi Nokia perekeskset mõtteviisi. Mitte ainult töötajad, vaid ka tööandjad ja otsustajad, ehk võtmeisikud on inimesed, kes oma isikliku elu õnnestumise või ebaõnnestumisega mõjutavad kaudselt oma otsustuste kaudu suurt hulka inimesi enda ümber. Nende kitsalt raamides või raamidevälisest mõtlemisest sõltuvad paljud otsused ja valikud, seda ka ühiskonna tasandil laiemalt. Kuidas jagatakse riigis ressursse? Missugused väärtused kujunevad prioriteetseteks ja missugused teisejärgulisteks, ebaolulisteks?
Mis täpsemalt ühe inimese jaoks muutub, kes osaleb? Positiivseid-markantseid seiku?
Ly Kasvandik: Koolitustel osalejate tagasisidest on meieni jõudnud järgmisi ütlusi:
mulle tundub, et need teemad muutsid minu mõttemaailma ja ma saan nüüd oma laste käitumisest paremini aru.
sain palju julgust ja enesekindlust suhtlemiseks nii tööl, kui ka lähedastega
Gordoni Perekooli läbinud lapsevanemad on saanud juurde enesekindlust. Õpitud oskuste abil on võimalik ennetada keerulisi olukordi laste kasvatamises ja vältida kommunikatsioonibarjääre .
Kaia Kapsta: Koolitusel osalenud inimeste tagasisidest:
Olen väga rahul, saime rääkida teineteisega asjadest, mis aastaid häirisid, kuid millega tegelemiseks polnud aega ega ka julgust.
Algul emotsionaalselt väga raske, koolitus avas silmad ja nüüd oskan paremini aru saada ja tajuda partneri soove ja vajadusi, peamine on asjadest rääkida, mitte seda edasi lükata
Minu jaoks oli see kui tehnoülevaatus – väga kasulik ka minu paarisuhtele.
Koolituse läbinud paarid on hinnanud kõrgelt PREP – paarisuhtekoolituse programmi kasutegurit pere -ja tööelu edukama ühildamise ning kodupoolse toetuse vajalikkuse ja olemasolu äratundmisel töötuse või tööturult pikemaajalise eemalviibimise ja tööturule tagasipöördumise kontekstis.
Oskate tuua esile ka ettevõtteid, kus teie meelest asjad hästi on?
Ly Kasvandik: Me ei ole veel sellist uuringut ise läbi viinud, aga saab näiteks vaadata Eestis läbiviidava konkursi „Peresõbralikum ettevõte“ tulemusi. 2008 a. tunnistati parimaks sellel konkursil AS Webmedia. Lisaks muudele toetavatele tegevustele on ettevõtte juhatus võimaldanud töötajatel osaleda Gordoni Perekooli kursustel.
Kirjeldus ettevõttest ja tema töötajast, kus asjad tõenäoliselt pole hästi ja oleks vaja midagi ette võtta?
Ly Kasvandik: Näiteks võimumängud või oma tööpositsiooni ära kasutamine ja pingete väljaelamine alluvate peal. Samuti tööle mittemotiveeritud inimesed – tahetakse pigem lobiseda ja arutada oma igapäevaelu muresid ja probleeme.
Enamasti saavad kolleegid ja juhid tööl aru, kui kaastöötajal on koduses elus probleeme. Kuid vähe on neid kohti, kus kolleegid püüavad siis mures olevale inimesele tuge pakkuda. Selle asemel, et mures inimest toetada, võib juhtuda, et juht hakkab erilise tähelepanu ja kriitilisusega suhtuma selle inimese töö tulemustesse või tööprotsessi. See aga suurendab selle töötaja probleeme veelgi.
Kaia Kapsta: Väga selged märgid on töötajapoolne tähelepanu hajumine, kontsentratsioonivõime langus, pinged ja negatiivsed hoiakud töökaaslaste suhtes, kuna isiklikke pingeid ja pettumusi kantakse kaastöötajate peale üle; töö tegemise n.ö „etendamine, mängimine“; suutmatus ja motiveerimatus uuenduslike ja edasiviivate protsesside algatamisel või nendega kaasaminekul; apaatsus ja „minna laskmise meeleolu“.
Miks tööandjad seda pehmeks teemaks peavad, ega usu, et sellega kaasneb ka töövõime tõus ja seeläbi reaalne kasu ettevõttele? Kas meil on vettpidavaid uuringuid, mis seda tõestaksid?
Ly Kasvandik: Arvatakse et tööandja peab seisma ainult töötaja töökvalifikatsiooni säilimise ja tõstmise eest. Samas ei seostata tööalast efektiivsust inimese baasiliste toimetulekuoskustega. Nendega peaks inimene ise hakkama saama ja kui ei saa, siis järelikult ei sobi siia tööle. Need on pehmed teemad, kuna ei nähta otsest seost ja tulu ettevõttele.
Kaia Kapsta: Samas on need „pehmed teemad“ ka väga sensitiivsed teemad. Igaüks, kes nende teemadega tegelema hakkab ja nendele tähelepanu pöörab, ei saa mööda vaadata oma isiklikust toimetulekust ja mõnikord ka toimetulematusest. Aga missugune inimene mina ise olen? Ja missugune inimene ma tegelikult tahaksin olla? Tõenäoliselt enamus meist pelgab hetki, mil oleme sunnitud tõdema, et peegelpilt, millele me otsa vaatame ei olegi nii täiuslik, kui oleksime soovinud. Kohtumine oma isikliku ebatäiuslikkusega võib meile valmistada ebamugavustundeid.
Üks olulisemaid sõnumeid meie programmides on küll see, et me saamegi tõeliselt aktsepteerida iseennast ja kaasinimesi alles siis, kui mõistame, et eksimine, eriarvamused ja probleemid on täiesti lubatud. Eestisiseseid uuringuid ma ei oska praegu välja tuua, aga Denveri Ülikooli psühholoogiadoktor Howard Markman, kes 2009 a. suvel Eestit külastas, viitas Denveri Ülikooli ligi 30 aasta uuringutele, mis näitavad pere -ja paarisuhte kvaliteedi otsest seost inimese üldise heaoluga, tema füüsilise ja vaimse tervisega ning töövõimekusega.