Mis on õnn? Mis värvi on armastus? Kes seda teab? Kuid teadlased on asunud uurima ka neid teemasid, sest need on meie elus olulisel kohal, sest sellest sõltub meie tervis, edukus ja heaolu. Mis kõige olulisem, sellest sõltub meie laste tulevik!
Mis on see, mis meid elu jooksul hoiab hea tervise juures ja õnnelikena? Kui peaksid praegu enda jaoks tegema midagi, mis tagaks parima käekäigu tulevikus, siis kuhu oma aega, energiat ja vahendeid investeeriksid? Mis sa arvad, mis on elus kõige olulisemad eesmärgid?
Meile ju meeldiks kiire ja lihtne lahendus, midagi, mis oleks kohe käepärast, mis lahendaks kõik probleemid nüüd ja igaveseks. Suhted aga kipuvad olema segased ja keerulised, ning heade suhete hoidmine pere ja sõpradega, ei ole seksikas ega glamuurne. See on kogu elu kestev töö, mis ei lõppe iial.
Hiljuti viidi milleeniumi põlvkonna seas läbi üks pikemajalisemaid uuringuid Harvardi Ülikooli juures, mille eestvedajaks oli Robert Waldinger. Uuriti, mis teeb inimesed õnnelikuks! See tõestas, et inimene on sotsiaalne olevus, sest sotsiaalsed kontaktid teevad meile palju head ja näitas, et üksindus tapab. Tuleb välja, et inimesed, kel on rohkem sotsiaalseid kontakte, seda nii pere, sõprade kui ka kogukonnaga, on õnnelikumad, füüsiliselt tervemad ning nad elavad kauem kui need inimesed, kellel on vähem kontakte. Leiti, et üksildustunne on lausa mürgise toimega. Inimesed, kellel on teistega vähem kontakte kui nad sooviksid, tunnevad end vähem õnnelikuna, nende tervis halveneb keskikka jõudes kiiremini, nende aju töövõime langeb kiiremini ja nende eluiga on lühem kui inimestel, kes end üksildasena ei tunne. Ja kõige kurvem tõsiasi on see, et igal ajahetkel tunneb rohkem kui iga viies inimene end üksildasena. Kuidas tunned end sina?
Teame, et üksi võib end tunda nii suures seltskonnas, kui ka (vaba-)abielus. Oluline ei ole mitte sõprade arv või see, kas sa oled lihtsalt lähisuhtes, vaid eelkõige see, et oleksid kvaliteetses lähisuhetes. Uuringud tõestavad, et konfliktide keskel elamine on meile väga kahjulik. Näiteks väga konfliktsed abielud, kus puudub hoolimine, on meie tervisele väga kahjulikud, ilmselt isegi kahjulikumad kui lahutus. Meid tervendavad ja kaitsevad head ja soojad lähisuhted. See mõjutab ka meie lapsi!
Head inimsuhted mitte ainult ei kaitse meie keha vaid ka meie aju. Tuleb välja, et teise inimesega turvalises lähisuhtes olemisel on 80-aastaste jaoks kaitsev mõju. Inimesed, kes on suhtes, kus nad tunnevad, et saavad vajadusel teise abile kindlad olla, säilitavad kauem selge mälu. Ning inimesed, kes on suhtes, kus nad tunnevad, et ei saa kaaslase peale kindlad olla, nende mälu hakkab kiiremini taanduma. Hea lähisuhe ei pea alati olema ühtviisi roosiline ja probleemideta. Mõned uuringus osalenud 80-ndates paaridest jagelesid alatasa üksteisega, kuid seni, kuni nad tundsid, et saavad teineteise peale kindlad olla, kui peaks mingi probleem tekkima, ei mõjutanud need vaidlused mälu kvaliteeti.
Tegelikult sõnum, et lähedased inimsuhted mõjuvad positiivselt meie tervisele ja elukvaliteedile, on teada juba ammustest aegadest. Miks on seda siis ometi nii raske mõista ning nii lihtne ignoreerida? Seepärast, et oleme vaid inimesed. Meile ju meeldiks kiire ja lihtne lahendus, midagi, mis oleks kohe käepärast, mis lahendaks kõik probleemid nüüd ja igaveseks. Suhted aga kipuvad olema segased ja keerulised, ning heade suhete hoidmine pere ja sõpradega, ei ole seksikas ega glamuurne. See on kogu elu kestev töö, mis ei lõppe iial.
Uuringus, mis tehti 75-aasta vältel, selles osalenutest olid pensionile jäädes kõige õnnelikumad need, kes tegutsesid aktiivselt selle nimel, et töökaaslased asenduksid uute mängukaaslastega. Samamoodi nagu hiljutises uuringus arvas milleeniumipõlvkond, uskusid noorena ka paljud mehed, et kuulsus, jõukus ja edukus on see, mille poole tuleb hea elu nimel püüelda. Kuid ikka ja jälle on 75 aasta jooksul läbiviidud uuring tõestanud, et inimesed, kel läks elus kõige paremini, olid need, kes väärtustasid suhteid perekonnaga, sõpradega, kogukonnaga.
Refereerinud Ena Soodla