Kaia Kapsta: emaks teeb armastus

PREP-paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta arutleb, et meil on pühana emadepäev, meil on isadepäev, meil on lastekaitsepäev, kuid meil ei ole ametlikku ega ülemaaliselt lahtimõtestatud perepäeva. Emadepäeval on meie emasid tunnustades hea mõelda, kuidas me saame aidata oma emadel olla paremad emad?

Sellised, nagu nad ise tahaksid olla – tunnustatud ja hinnatud, hoitud ja armastatud. Ning kes peaks aitama? See ei ole üksnes abikaasa, laste ja lähedaste ülesanne. See on kogu ühiskonna suhtumise tulemus.

Kui me emaks saamist ja olemist ei väärtusta, ei saa seda hästi teha ka emad ise – isegi kui nad seda väga tahaksid. Ühiskonna üldlevinud hoiakud võivad meile ju mitte korda minna, kuid mõjutavad meie meeleolu ikkagi.

Meie olemasolemine ei lähtu üksnes emast, nagu meil sageli avalikkuses esil olevad seisukohti ja arvamusi lugedes võib mulje jääda. Selleks, et olemas olla, on vaja ema kõrva ka isa, ning seda, et nende vahel puhkeks armastus. Ilma armastuseta ei eostata ega sünnitata lapsi, ilma armastuseta ei kasva täisväärtuslikud ja elu edasiviivad kodanikud. Armastustunde defitsiit vaevab kõiki emantsipeerunud ühiskondi.

Olles ka ise ema, ei usu ma, et emaks olemine on ainus tähtis roll naise elus. Esmalt on meie ülesanne olla naine, armastav ja armastatud naine, mille tagajärjeks, kui meile on võimalik seda ülesannet täita, on lapsed. Meie purunenud perede teiste arenenud riikidega võrreldes väga suur osakaal teiste arenenud riikidega võrreldes on paljuski põhjustatud ema-lapse suhte kõrgendatud tähtsustamisele mehe-naise suhte ees.

Parem lahenda, kui lahuta

Rahvaloendus näitas, et abielus on reeglina üksnes sellised inimesed, kellel on lapsed. Me ei ole valmis jagama oma elu, armuma ja pühenduma ilma, kui see on mõneti «sunnitud». Meie side vastaspoolega ei tugine (trende arvestades) mitte ürgsele tungile armastada ja sellele armastusele jäägitult pühenduda, vaid riiklikule sunnile – kohutusele ühiselt lapsevanematena laste eest vastutada.

Vaevalt, et ainult naised on selles süüdi, et ühiskonna mentaliteet on viimaste aastakümnetega sedavõrd muutunud. Perekond ja terve suhe ei ole selline väärtus, millest tasuks (iga hinna eest) kinni hoida. Lapsed küll, aga mees või naine mitte. Partneri vahetus on eriti nooremas eas väga lihtne ning paljude partnerite arv kinnitab, et suhted ja sidemed inimeste vahel ei ole kuigi tugevad.

«Ta on nii muutunud!» on tavapäevane arvamus inimeselt, kes selgitab oma suhte purunemist. Samas teame, et inimese isikuomadused elu jooksul ei muutu – need on samad. Inimene võib üksnes mõnevõrra avaneda, ilmneda mõni uus tahk. Kuid midagi enneolematut meile ei lisandu.

Uuringud kinnitavad, et paljud purunenud suhted purunevad n-ö esimese suurema tüli peale. Ning nendes suhtes, mis püsivad, võib olla päris palju tülisid ja vastuolulisust. Suhte püsimise tagatiseks on oskus probleemid ära lahendada. Kes ei oska, lahutavad.

Lahutus, pere lakkamine, on trauma mitte ainult lastele, vaid paneb proovile nii isa kui ema emotsionaalse võime olla lapsevanem. Mis omakorda on lapsele erakordselt suur vaimne koormus ning muudab tulevikus tema enda võime suhteid luua ja hoida hapraks.

Aidakem ema olla

Eestis on olnud tähelepanuväärselt suur diskusioon samasooliste paaride õiguse eest abielluda või partnerlus ametilikult registreerida. Kuid rahvaloenduse andmeil on meil vaid 428 inimest, kes elavad koos samasoolise partneriga.

Mehe-naise paarisuhtes elab või tahaks elada sadu tuhandeid inimesi. Traditsioonilise abielu väärtustamine on jäänud unarusse, kuigi tsiteerides peaminister Andrus Ansipit: abielu on püha. Püha just seepärast, et ta loob eeldused terveks ühiskonnaks.

Teine ületähtsustatud teema on naiste eneseteostus ja karjäär. Eesti naisi emaks saamine ja olemine end ühiskonnas tööalaselt teostada ei sega. Eestis on naiste tööhõive 50,4 protsenti, mis on maailmas 8. kohal.

Eesti naine saab töötamise ja emaks olemisega väga hästi hakkama. Saab ka armastamisega, kuigi õnnetuseks on meil 100 000 naist, kellele lihtsalt ei jätku meest. Paljud pered purunevad ka seetõttu, et naised on sunnitud üksteistelt mehi «üle lööma». Et üldse oleks kedagi armastada.

Emadepäeva eel peaks olema «Head emade päeva!» soovijate kingitus oma emadele, vanaemadele, abikaasadele ja sõpradele just emotsionaalne tugi – et emad saaks tunda end armastatuna ja olulisena.

Siis ei ole raske ärgata öösel ja vahetada mähkmed, pesta pesu või aidata teha koolitööd, panna käsi abikaasale või lastele kaela ümber – jagada lähedust, mida saab jagada vaid hinnatud naine ja ema. Hea isa ja mees teeb muidugi ise ka seda kõike samasuguse innu ja vilumusega. See ongi a-b-i-elu. Siis on ema uhke olla. Isa ka. Pühapäev on ka perepäev. Terve pere päev.

Leave a Reply

Teavitusmail

Soovite, et informeeriksime teid saabuvatest koolitustest?